Hyppää sisältöön
Siirry artikkelin sisältöön

Jeagelveaji sämitáálu

Jeagelveaji aassâmkieddi, mii lii Tiänu riddoost, lii mávsulâš ovdâmerkkâ sämitááluin, moi iäláttâssân lâi juhâkuálástem já šiiveettuálu. Juuhâ lii adelâm jott Čääiti lase
Jeagelveaji aassâmkieddi, mii lii Tiänu riddoost, lii mávsulâš ovdâmerkkâ sämitááluin, moi iäláttâssân lâi juhâkuálástem já šiiveettuálu. Juuhâ lii adelâm jotteemkiäinu Jieŋâmeerân já lii adelâm luosâ, mii lii čuođij iivij lamaš kuávlu riges algâaalmugkulttuur vuáđđun já meid ovdâmerkkân aalmugijkoskâsii kavpâšem vuáđđun: lii tiäđust, ete Tiänu luosâ láá tuálvum Ruotâ hovin jo 1600-lovvoost. Jeagelveaji táálu vuáđudij Ánte Jovnnabárdni Warsi 1866 alda eejis niijtoid já kyeličaasijd. Pääihist lii ovdil lamaš sijdâ, já tobbeen puáhtá tääl-uv uáiniđ puáris kuátisoojijd. Jeagelveaji rakânâssáid kuleh 1800-lovo loopâbeln huksejum váldurakânâs, savzâpuvre, kyelikiällár, kulmâ ääiđi sehe rááju, aiđum vinttâkáivu já syeinilyevi. Tego sämmilijn aassâmkiedijn lii tijpâlâš, te rakânâsah iä lah huksejum aaibâs paldluvâi peic toh láá kiedist hiävulijn soojijn. Táálu lii assum 1970-lovo aalgâ räi. 1980-lovvoost Museovirgádâh oostij ävđin pááccám táálu já rakânâsah láá restauristum, já 2014 táálu sirdui Meccihaldâttâsân. Tääl Jeagelveadji lii áávus kollimčuosâttâh, mon fastâ kesikyesih láá lamaš saavzah, moh hoittájeh kiedi ärbivyehibiotoop. Jeagelveaji aassâmkieddi kulá väldikodálávt mávsulii huksejum kulttuurpirrâsân ”Tiänuleevi sämmilâšaassâm” (RKY). Kieddi lii lasseen mávsulâš ärbivyehienâdâh já fastâ toovlášpasâttâs.
Siirry artikkelin sisältöön
Siirry artikkelin sisältöön

Keejâ meid

ilmakuva välimaan tilasta, useita puisia rakennuksia kentällä

Jeagelveaji sämitáálu