Mutenia sijdâ

Mutenia lii Lokka paaldâst áinoo historjálii Suobbâd kuávlu puáris siijdâin, kost puáris rakânâsvuáđu lii siäilum Lokka tulvâdum jäävri riddoin. Tááláá Suáđigil kieldâ kuávlust lijjii tovle Suáđigil já Suobbâd siijdah. Toi eellimvyehi vuáđudui varriistâlmân já luánduriggoduvâi maaŋgâpiälálii kevttimân. 1600-lovo rääjist ruvnâ tuárjui uđâsaassâm levânem Laapi rääji taavaapel, já kuuloold kuávlu sämmilâšvuotâ suddâlui juhâridoi uđâsasâmân. Páihálâšaalmug já uđâsaassâm kuáhtám šoddâdij maaŋgâpiälálii iäláttâskuálus, moos kullui, ei. eennâmviljâlem, šiiveettuálu já puásuituálu. Sijdâ lâi Suábbádjäävrist kolgee Muteniajuuvâ riddoost, mon algâkeejist lâi meid millo ohra millom várás. Ávus sijdâämirist peräpohjalâštijppâsiih rakânâsah lijjii čuáhist já taid pirâstittii äiđejum šiljoh. Lokka tulvâdemáldá huksim tiet siijdâ rakânâsah já váldu-uási táálui enâmijn paccii 1960-lovvoost äldisčaasij vyelni. Siemineennâmtuálust já piivdost iällám sijdâ monâttij eellimmáhđulâšvuođâs. Siijdâst lijjii ovdiist lovmat táállud. Sijdâämirist lii vala Tapio paijeel čyeti ihheed puáris tálujuávkku já kulmâ nube maailmsuáđi maŋa huksejum kiedi, main láá meid muáddi puárásub äitti. Uásild-uv siäilum häämist Mutenia lii kulttuurhistorjálávt merhâšittee mušto puáris Suábádist, mii jieijâs ääigi hammij jieijâs kulttuurlii já kuávlulii olesvuođâ. Mutenia lii väldikodálávt merhâšittee huksejum kulttuurpiirâs (RKY) já lappilâš ärbivuáválâš enâdâh. Rakânâsâi tááláš omâsteijee lii Kemijoki Oy. Čääiti ucceeb